Ott Lepland Planeet Oma Teel
Valmis viimne hõbedane draakon
Ja punane on vaip
Mis näitab meile teed
Tuleb minna
Selline on saatus
Sest jäämine meid paremaks ei tee
Avan uksi lahkujatele
Ja kõigil soovin mahedat orbiiti
Nende naer mind rõõmsamaks ei tee
Kui heidan pilgu
Metsadele veel, ma veel
Arvan, keegi ometi peaks jääma
Ja talveks katma tüve õunapuul
Ja aknad tuleks pesta
Puhta veega, sel tarel
Kus on sündinud poeet
Avan uksi lahkujatele
Kui ratta küljest lahti kukub maa
Teie naer mind rõõmsamaks ei tee
Ma heidan pilgu metsadele veel
Ja ma näen, on planeet
Ja ma näen, on planeet
Oma teel nii üksinda
Ikka veel, ta jääb