Manatark Ergolev Eks
Virgus ta videvikus „rkas aovalges Sìndides soerdiks Suveks ning talveks Virgus ta veres mul Keerdudes kosmoseks Låi ta nii ennast Loodule lisaks Såi ta sind sågedaks silmist Såi ta sul sìdame seest Våi v¤¤rdusid veretææst Mida m¤letab metsik (Manatark meenutab) Kes kìll kuulaks Selgust tooks Kui mitte tema (meie) Kes kìll kuulaks me roosteitku Hììdu hingest Teaks me tundeid Måistaks meeli Kui mitte œrgolev ìks